Suurbritannia on üks maailma arenenumaid ja konkurentsitihedamaid meediaturge, kus tegutsevad globaalsed kontsernid ja väljakujunenud teenusepakkujad. Sealsed kliendid eelistavad koostööd partneritega, keda nad juba tunnevad ja usaldavad ning seda enam tundub võimatuna, et üks Eesti ettevõte sinna jala ukse vahele saab. Eesti tehnoloogiaettevõte Levira aga sai ning on asunud kasvatama meediateenuste eksporti.
Äripäeva raadio saates “Levira – eetris ja ühenduses” rääkis ettevõtte meediateenuste peaarhitekt Sven Rekkaro, et edu võti ei peitu tingimata kõige uuemas tehnoloogias või agressiivses müügitöös. Palju olulisem on oskus mõista kliendi vajadusi ning pakkuda lahendusi, mis on paindlikud ja praktilised.
“Arenenud turu üheks puuduseks on see, et välja on kujunenud viisid, kuidas midagi tehakse,” ütles Rekkaro Suurbritannia turgu kirjeldades.
Rekkaro ametinimetus võib esmapilgul kõlada tavapäratult, kuid sisuliselt on tema ülesanne olla ühenduslüli klientide, tehnoloogiapartnerite ja Levira inseneride vahel. Ta aitab välja selgitada, mida klient tegelikult vajab, ning tagab, et tehnoloogiline lahendus vastaks neile ootustele ka praktikas.
Uudne lähenemine on just see, mis aidanud Leviral Suurbritannias silma paista. Kuigi tegemist on tehnoloogiliselt väga arenenud turuga, on sealne ärikultuur paljuski konservatiivne ning uusi partnereid ei usaldata kergesti.
Levira eeliseks on kujunenud paindlikkus. Selle asemel et pakkuda standardlahendusi, kaardistatakse esmalt kliendi vajadused ning seejärel ehitatakse lahendus, mis vastab konkreetsele eesmärgile.
“Suurbritannias on oluline ka pidev kohalolek ja suhete hoidmine. Teenuseid ostetakse sageli ettevõtetelt, kelle kompetentsi ja töökindlust on aja jooksul õpitud usaldama,” sõnas Rekkaro.
Kriitilised projektid eksimiseks ruumi ei jäta
Üheks Levira olulisemaks teenuseks on telekanalite lineaarväljastus ehk protsess, mille käigus pannakse kokku telekanali programm, reklaamid, graafika ja muu vajalik sisu ning edastatakse see operaatoritele.
Euroopas tegutseb selles valdkonnas vaid viis kuni kuus suuremat teenusepakkujat. Konkurents on tihe ning eksimisruumi praktiliselt ei ole.
Rekkaro meenutas projekti Suurbritannias, kus uue kliendi teenus tuli käivitada vaid mõne kuuga ajal, mil Levira samal ajal ka oma tehnoloogiaparki uuendas.
“Sellistes projektides ei määra edu üksnes tehnoloogia, vaid ka võime kiiresti reageerida ning vajadusel lahendusi ümber kujundada,” sõnas ta.
Meediatööstuse tulevikust rääkides peatuti ka tehisintellekti teemadel. Rekkaro hinnangul tuleb aga AI kasutamisel vältida olukorda, kus tehnoloogiat rakendatakse vaid sellepärast, et see on populaarne.
“AI-d lihtsalt AI pärast rakendades võib tulemuseks olla hoopis suurem arve kui varem. Täna on küsimus selles, kuidas tehisintellekti enda elu parandamiseks nutikalt kasutada,” ütles ta ning lisas, et kõik probleemid ei vaja tehisintellekti abi üldse. “Sageli saab sama tulemuse saavutada märksa lihtsama automatiseerimise abil.”
Samas tõstatab AI järjest teravamalt küsimuse, kuidas eristada usaldusväärset sisu automaatselt loodud materjalist. “AI rakendamisel on suurimaks küsimuseks autentsus – kuidas eristada kvaliteetset päris sisu genereeritud kvantitatiivsest tootest,” märkis Rekkaro.
Eriti oluline on see uudiste ja spordivaldkonna puhul, kus usaldusväärsus ning väärinfo vastu võitlemine muutuvad järjest kriitilisemaks.
Ühe huvitavama arengusuunana tõi Rekkaro välja spordiülekannete regionaliseerimise.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab asendada staadionite ääres olevad reklaamid digitaalsete lahendustega, mis sõltuvad sellest, millises riigis või piirkonnas vaataja ülekannet jälgib.
“Teoreetiliselt võimaldab see näidata jalgpalli MM-i ajal Võru vaatajale just kohaliku ettevõtte reklaami,” selgitas ta.
Arendamisel on ka lahendused, mis muudavad televaatamise senisest interaktiivsemaks. Näiteks võib tulevikus olla võimalik lisada ekraanil nähtav toode ühe klikiga ostukorvi, ilma et vaataja peaks eraldi veebipoodi minema.
Mõned tulevikutrendid ei jõudnudki kohale
Kõik tehnoloogilised ennustused pole tänaseks täitunud. Kui veel mõni aasta tagasi räägiti palju virtuaalreaalsusest ja 3D-sisust, siis täna pole need peavoolu tunginud ja seal võimust võtnud. “VR-I laiemat levikut takistavad seadmete kõrge hind, kallis sisutootmine ja paljude inimeste füüsiline ebamugavustunne vilkuva pildi vaatamisel,” selgitas Rekkaro.
Samal ajal toimub spordiülekannete valdkonnas muutus, mida võib pidada tõeliseks revolutsiooniks. Näiteks kasutab Levira Eestis korvpalli- ja võrkpallimängude ülekandmiseks tehisintellekti abil juhitavaid kaameraid, tänu millele on võimalik teha ülekandeid ka sündmustest, mille puhul oleks traditsiooniline produktsioon olnud liiga kulukas.
“Kaugproduktsiooni abil saavad režissöörid, helitehnikud ja teised spetsialistid töötada ühest keskusest, selle asemel et sõita iga sündmuse jaoks kohapeale,” selgitas Rekkaro.
Kuigi Levira kogemust oleks tehniliselt võimalik rakendada ka palju suurematel turgudel, ei sõltu rahvusvaheline edu vaid tehnoloogilisest võimekusest.
“Tehnoloogia ei ole väljakutse. Pigem on see know your customer,“ ütles Rekkaro, kelle sõnul määrab täna edu pigem see, kui hästi suudetakse mõista kohalike klientide vajadusi, ärikultuuri ja ootusi. “Seetõttu pole Levira jaoks kõige olulisem küsimus mitte see, kui kaugele nende tehnoloogia ulatub, vaid kui lähedale suudetakse jääda oma klientidele.”
Originaalartikkel ilmus Äripäevas. Sellega saab tutvuda: Levira leidis Suurbritannias niši, kuhu suured konkurendid ei mahu