Kui veel hiljuti oli satelliitside luksus, siis täna on see ettevõtete kriisiplaan

Paar aastat tagasi seostus satelliitside eelkõige merelaevade, sõjaväe või kaugete ekspeditsioonidega, kuid täna vaatavad sellele üha tõsisemalt otsa ka Eesti ettevõtted. Põhjus pole tehnoloogia kiires arengus, vaid muutunud julgeolekus. Elektrikatkestused, sidevõrkude rikked ja geopoliitilised riskid on näidanud, et ettevõtte suurim nõrkus võib olla ootamatult katkenud ühendus maailmaga.

Satelliitside populaarsuse kasvust rääkides tõi Levira juhatuse liige Indrek Lepp välja kaks peamist põhjust: muutunud julgeolekuolukorra ja tehnoloogilise hüppe. “Kindlasti on siin oma roll geopoliitilisel olukorral, aga väga suur mõju on olnud ka tehnoloogia arengul. Seda on suuresti eest vedanud Elon Musk oma SpaceXi ja Starlinki teenusega,” rääkis ta Äripäeva raadio saates “Levira – eetris ja ühenduses”.
Kui kümne aasta eest tähendas satelliidiside suuri investeeringuid, keerulist paigaldust ja piiratud kasutusvõimalusi, siis täna on olukord teine. Seadmed on muutunud väiksemaks, odavamaks ja kasutajasõbralikumaks ning teenuse kvaliteet on jõudnud tasemele, kus see suudab konkureerida tavapärase internetiühendusega.
Murrangu on toonud madalal Maa orbiidil töötavad satelliidivõrgud ehk LEO-süsteemid. Kui traditsioonilised satelliidid asuvad umbes 36 000 kilomeetri kõrgusel, siis Starlinki ja OneWebi satelliidid tiirlevad vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel. See tähendab väiksemat viiteaega ning kasutajakogemust, mis sarnaneb tavapärase internetiühendusega.

Kriisi ajal võib satelliitside olla ainus töötav ühendus
Satelliitside suurim väärtus ei pruugi peituda igapäevases internetikasutuses, vaid olukordades, kus kõik muu enam ei tööta.
Riigiside Sihtasutuse satelliitsideteenuste juht Ramo Kure meenutas Saaremaa ulatuslikke elektrikatkestusi, mis näitasid ilmekalt, kui sõltuvad on tänapäevased sidevõrgud elektrist.
“Kui elektrit ei ole, ei ole sul internetti, mobiilsidet ega optilist sidet. Kõik need süsteemid vajavad toimimiseks elektrit ning generaatoritega ei ole võimalik maapealseid sidevõrke lõputult töös hoida,” selgitas ta.
Satelliitside toimib teisel põhimõttel. Kuna ühendus luuakse otse kosmoses paiknevate satelliitidega, ei sõltu see kohalikust sideinfrastruktuurist. Kui olemas on terminal ja elektritoide, saab ühendus töötada ka olukorras, kus piirkonna ülejäänud sidevõrgud on rivist väljas.
Kure sõnul on just seetõttu satelliitside muutunud oluliseks osaks Eesti kriisivalmiduse arendamisel. Riik plaanib koostöös kohalike omavalitsustega luua kriisipunkte, kus inimesed saavad ka keerulistes oludes infot vahetada ja ühendust pidada.
“Ukraina kogemus näitab, et inimesed vajavad kriisi ajal informatsiooni. Kui internet kaob, tekib infosulg, mis võib omakorda muutuda julgeolekuriskiks,” ütles Kure.
Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tagada oma tegevuse jätkumine ka siis, kui tavapärased sidekanalid katkestatakse. Piisab satelliidiühendusest, lokaalsest WiFi-võrgust ja vajadusel generaatorist. “Sellisel juhul saavad töötajad jätkata tööd ka olukorras, kus kogu ülejäänud piirkond on side mõttes pime,” lisas Kure.

Kas Euroopa peaks sõltuma ühest ettevõtjast?
Satelliitside kiire levik on toonud kaasa ka uue küsimuse: kui suur on selle sõltuvus üksikutest eraettevõtetest?
Viimastel aastatel on palju räägitud Elon Muski mõjust Starlinki osas, mis on pannud paljusid organisatsioone ja riike mõtlema, kas kogu kriitilise side rajamine ühe ettevõtte teenusele on piisavalt turvaline. Lepp leiab, et vastus peitub mitmekesisuses. “OneWebi puhul seda riski ei ole, sest tegemist on Euroopa taustaga ettevõttega, mille omanike seas on nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa riik. Mida rohkem erinevaid tehnoloogiaid kasutada, seda suurem on kriisikindlus,” märkis ta ning lisas, et ettevõtted ei peaks mõtlema niivõrd valikule kas Starlink VÕI OneWeb, vaid pigem Starlink JA OneWeb.
Kommertsteenuse pakkujate huvi on eelkõige klientide teenindamine. “Ettevõtte eesmärk on teenida raha. Mul on raske näha põhjust, miks keegi vabatahtlikult otsustaks mõnel turul äritegevusest loobuda,” ütles Lepp.

Satelliitside pole enam ainult varuplaan
Kuigi kriisivalmidus on täna üks peamisi põhjuseid, miks satelliitside vastu huvi tuntakse, ulatub selle kasutusala kaugemale.
Eriti oluline on see valdkondades, kus traditsioonilise sidevõrgu rajamine oleks keeruline või väga kallis. Merendus, põllumajandus, logistika, kaugseire, droonid ja meretuulepargid on vaid mõned näited.
“Sa ei pea ehitama väga kallist infrastruktuuri kohtadesse, kuhu seda on keeruline rajada. Satelliitside annab võimaluse olla ühendatud sõltumata geograafilisest asukohast,” ütles Kure.
Tähtsat rolli mängivad satelliidid ka positsioneerimises. Euroopa Galileo süsteem võimaldab juba täna sentimeetrite täpsusega asukohamääramist, mis on vajalik nii autonoomsetele masinatele, droonidele kui ka täppispõllumajandusele.

Kohalik partner aitab globaalse tehnoloogia tööle panna
Kuigi satelliitinterneti saab tänapäeval tellida mõne minutiga internetist, ei tähenda see, et ettevõtete vajadused piirduksid ainult seadme ostmisega. Ärikliendid vajavad sageli terviklahendust, mis hõlmab nii sobiva tehnoloogia valikut, paigaldust kui ka hilisemat tuge.
“Ärikliendi jaoks on oluline, et oleks olemas partner, kes aitab lahenduse tööle panna ja vajadusel kiiresti reageerida,” ütles Lepp. Levira roll just selline ongi – aidata ettevõtetel valida sobiv lahendus, korraldada paigaldus ning tagada tehniline tugi kogu süsteemi elutsükli vältel.
Satelliitside kasutamine kasvab lähiaastatel veelgi ja seda mitte üksnes kriiside tõttu, vaid seepärast, et tehnoloogia on muutunud piisavalt küpseks ja taskukohaseks. “Praegu paneme palju energiat võimaluste tutvustamisele ja oma kompetentside arendamisele, et olla klientidele Eestis olemas,” lausus Lepp.

 Originaalartikkel ilmus Äripäevas. Sellega saab tutvuda: Kui veel hiljuti oli satelliitside luksus, siis täna on see ettevõtete kriisiplaan